Kommenteeri

Case study: Rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev ja Peaasi.ee

Kurb on tõdeda, et aastas sureb läbi enesetapu 200 inimest. Kuigi teema on väga oluline, siis selle käsitlemine nii inimestele, riigile kui ka meediale keeruline. Samas on just rääkimine see esimene samm antud olukorrast väljapääsutee leidmiseks. Loe lähemalt, kuidas läbi diskussiooni tekitamise meedias aitasime abivajajatel leida vaimse tervise portaali ja tugiplatvormi Peaasi.ee.

Iga aasta 10. septembril toimub rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev. Kas järgekordne sümboolne päev, mis on mujalt maailmast sümboolselt üle võetud? Kaugeltki mitte!

Suitsiidid on Eestis väga tõsiseks murekohaks. Aastas sureb läbi enesetapu 200 inimest, kuid uuringute kohaselt mõjutab üks enesetapp sügavalt kuni 60 inimest. Kuigi teema on väga oluline, siis selle käsitlemine nii inimestele, riigile kui ka meediale keeruline. Probleemist vaikimine ei too aga mingeid arenguid, mida kinnitab ka tõsiasi, et viimase 10 aasta jooksul ei ole suitsiidide arv Eestis aga langenud.

Seega soovisime igati oma nõu ja jõuga abiks olla, kui MTÜ Peaasjad meie poole pöördus. Üheskoos võtsimegi eesmärgiks algatada meedias ja ühiskonnas laiem diskussioon antud teema üle ning tõsta ka inimeste teadlikkust suitsiidiennetusest.

 

Isiklike kogemuste vägi

Tabasime ära, et igapäevase meediamüra läbimiseks peame laskma kõneleda päris inimeste päris kogemustel. Et teha kuuldavaks suitsiidi teinud inimeste lähedaste murekohad, kutsusime läbi meedia ja sotsiaalmeedia just suitsiidiohvreid üles oma lugusid jagama.

Oma lugusid sai edastada veebiplatvormil, kus teema delikaatsuse tõttu oli garanteeritud ka inimeste anonüümsuse. Samas andsime soovijatele võimaluse avalikustada oma nimi loo juures. Kokku saime 20 kogemuslugu.

Selleks, et olulised kogemuslood ka inimesteni jõuaksid, jagasime neid mitmel kujul ja paigas. Valik lugudest ilmus Eesti Päevalehe paber- ja veebiväljaandes. Samuti koondasime lood 10. septembril Tallinna, Tartu, Haapsalu, Pärnu ja Narva kesklinna avalikele pindadele ja peaasi.ee veebilehele.

Pärast lugude avaldamist ja meediakaja võtsid mõned inimesed otse Peaasi.ee-ga ühendust, et oma kogemusi jagada. Julgeti ja taheti rääkida! Siin on ka oluline välja tuua, et leiti üles Peaasi.ee veebileht, kust on võimalik saada abistavat infomaterjale ja psühholoogide kontakte.

 

Kuidas kirjutada väga keerulisel teemal?

Eesti ajakirjanduseetika koodeks toob välja, et enesetappude ja enesetapukatsete uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda. Selleks, et ka ajakirjanikke teema kajastamisel toetada, lisasime iga pressiteate, artikli või muu avaliku kommunikatsiooniväljundi juurde juhtnöörid ja sobiliku pildimaterjali vabalt kasutamiseks. Toetava materjali lisamist oma teavitustele on eriti soovituslik kasutada just keeruliste või delikaatsete teemade kommunikeerimisel, valdkonnast olenemata.

Kuigi mitmed meediaväljaanded tundsid isiklike lugude kajastamise vastu huvi, siis oli meie otsus need avalikustada vaid valitud kanalites. Selle peamiseks põhjuseks oli üleskutsele vastanud inimestele tagada ülevaade sellest, kus ja mis kujul nende isiklikud lood ilmuvad.

Seadsime eesmärgiks saada suitsiidiennetuspäevale ja seonduvatele probleemkohtadele kajastust trüki- ja veebiväljaannetes, raadios ja teles, mis ka õnnestus. Kiirema meedia puhul tajusime, et mõnel juhul unustati, et isiklike lugude taga on suurte läbielamistega inimesed. Sellisel puhul ei ole tõenäoline, et kõneisik saab väga lühikese etteteavitusega anda otse-intervjuu, kus räägibki oma kogetud emotsioonidest. Sageli nõuab see kõnelejale ettevalmistamist (vaimselt ja sisuliselt), aga enamasti soovitakse siiski anonüümseks jääda. Seega on alati hea varuda piisavalt lai kõneisikute ring spetsialistidest ja mõjuisikutest, kes saavad reageerida ja teemat ajakirjanikele avada.

 

Mida me saavutasime?

Teadmine suitsiidiennetuspäevast, enesetappude paljususest Eestis ja abi piiratusest äratas meedias huvi ja jõudis inimesteni. Mõõdetavaid tulemusi kaardistasime meediakajastuste näol, mida kogunes enam kui 30. Kuid sellest olulisemaks veel võib pidada seda, et diskussioon jätkus. Näiteks kandis ajakirjandus teemat oma algatusel edasi, kaevudes üha enam teema problemaatikasse (EPL, 1. november 2019).

Raskemini mõõdetav on inimeste teadlikkuse tõus. Kuna kommunikatsioonis käis kaasas alati viiteid peaasi.ee infomaterjalide ja olulised kontaktid abi saamiseks, mis peaks soodustama julgust ja teadlikkust ise abi otsida või abivajajaid suunata. Loodame ka, et suitsiidiohvrite isiklikud lood panid inimesi mõtlema ja märkama teisi enda ümber.

Kuigi 10. septembril suitsiidiennetuspäevale pühendatud Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil kindlaid samme abi ja ennetustegevuste edendamiseks ei tehtud, siis teema jõuab üha enam otsustajate lauale ja varsti ei saa seda enam ignoreerida. Selleks tuleb järjepidevalt aga vaeva näha sellega, et oleks inimesi, kes julgeksid rääkida ja neile selleks väljundeid ja tuge pakkuda.


Lisa kommentaar

Email again: